The impact of consumer protection policy on quick loans in Estonia

The Estonian quick loan market has undergone a significant transformation over the past two decades, especially after the regulatory reforms of 2015. The implementation of consumer protection policy has significantly changed the market structure, competitive situation, and consumer protection, although challenges still exist. This analysis addresses the main regulations and their impact on the quick loan services sector in Estonia.

Unregulated period (2004–2014)

The quick loan market in Estonia began in 2004 when SMS loans and internet-based loan services became popular. In 2006–2007, there was a noticeable expansion in the market, where quick lenders’ marketing expenses were comparable to those of commercial banks. During this period, it is estimated that over 200 companies operated without specific regulation.

Before 2015, the market was characterized by extremely high interest rates, where the annual percentage rate (APR) could exceed 1000%. Consumer protection was minimal, and the principle of responsible lending was not legally binding. Due to the global financial crisis in 2008, the market experienced a temporary contraction, but growth resumed from 2012 onward.

Regulatory change in 2015

The year 2015 marks the most significant turning point in the history of the Estonian quick loan market, when the Creditors and Credit Intermediaries Act (KAVS) came into force. This regulation brought fundamental changes to the entire sector and established a completely new supervisory framework.

Creditors and Credit Intermediaries Act

The main components of the act included the requirement for all creditors to obtain an operating license, the establishment of supervision by the Financial Supervision Authority, and the legal anchoring of the principle of responsible lending. The law required all creditors to apply for a license and meet stricter requirements regarding organization, capital, and management.

The principle of responsible lending obliges creditors to ensure the borrower’s ability to repay the loan, collecting information about the borrower’s financial behavior and assessing their creditworthiness. This includes income verification, financial obligations analysis, and evaluation of regular expenses.

Advertising restrictions and marketing regulation

In 2016, strict advertising restrictions were introduced, requiring mandatory standard information in advertisements and prohibiting the use of misleading content. Amendments to the Advertising Act significantly limited what information could be presented in quick loan advertisements.

The Consumer Protection and Technical Regulatory Authority (TTJA) monitors compliance with advertisements, but studies show that 88% of quick loan ads still violate the law. Violations include insufficient pricing information and breaches of responsible lending requirements.

Interest rate and cost regulation

The law set a cap on the annual percentage rate (APR) and required transparency in presenting price information. This restriction ended the application of extremely high interest rates (>1000% APR), although interest rates on Estonian consumer loans remain significantly higher than the EU average.

Market consolidation

The most noticeable effect of the regulation was the drastic reduction in the number of market participants. Out of approximately 200 companies, only 54 received a license, and this number later stabilized at 44 licensed creditors and 8 credit intermediaries as of 2024. This represents a 78% reduction in the number of market participants.

The volume of consumer credit in 2024 was €795 million, a decrease compared to €832 million in 2023. Creditors issue about two-thirds of the total consumer loan volume. The average small loan amount increased from €817 in Q4 2023 to €1143 in Q4 2024.

Financial Supervision Authority oversight

The supervision by the Financial Supervision Authority has proven effective in regularly inspecting market participants and identifying violations. As of 2024, there were 44 creditors and 8 intermediaries under the supervision of the Financial Supervision Authority. Supervision has helped reduce irresponsible lending, although problems persist.

Positive changes

Positive outcomes of the regulation include market consolidation and the elimination of unreliable activities. Extremely high interest rates (over 1000% APR) no longer occur, and the market has become more transparent. The licensing requirement has effectively eliminated irresponsible and illegal operators.

Problems and challenges

Despite regulatory success, several significant challenges remain. About 10% of the working population struggles with loan debts, and many have multiple or dozens of loans. The principle of responsible lending is not fully functional, as many lenders rely solely on tax authority data without requiring additional documentation.

Court cases often reveal that claims are unfounded because responsible lending principles were not followed when issuing loans. Halting the processing of payment orders against quick loan debtors may threaten the business model of quick loan companies.

Comparison with international standards

Interest rates on Estonian consumer loans are significantly higher than the EU average. According to 2021 data, the average interest rate for loans of up to one year in Estonia was 12.16%, while the EU average was about 5%. According to an economist at the Bank of Estonia, the main reason for high interest rates is modest competition.

The new EU Consumer Credit Directive (2023/2225) significantly expands the scope of consumer credit regulation, covering loans under €200 as well as free loans and leasing agreements. Member states must transpose this directive by November 2025 and implement it from November 2026.

Planned additional measures

The government has planned a complete ban on quick loan advertisements, although this plan has been postponed to the second half of 2025. In addition, a positive credit register is planned, which would allow lenders to check applicants’ existing loan obligations.

The Credit Collection and Buyers Act (KIOS) introduces additional changes to consumer credit regulation, including a new contract amendment regulation and out-of-court restructuring. These changes will be implemented in phases, with the final ones in January 2025.

Well-known quick loan providers in Estonia

If you have explored quick loan options in Estonia, you have surely noticed that the selection is wide, and each provider brings something unique to the table. Here are five well-known quick loan providers whose terms and options are worth a closer look.

Bondora

Bondora is one of the most affordable quick loan providers in Estonia, offering loan amounts from €100 to €10,000 and loan terms from 3–60 months. Interest rates start at 8.99%, and the application can also be done conveniently via phone. Bondora is suitable for you if you are looking for a loan with the lowest possible interest and value a simple and fast process.

Laenu Pank

If you need a quick solution for unexpected expenses, you can find a suitable quick loan offer through Laenu Pank. The application is easy – select the desired loan amount from a slider and fill out the form directly online. Once you find a suitable offer, you can sign the contract digitally, and the money often arrives in your account within minutes.

Credit24

Credit24 is one of the largest quick loan providers in Estonia. Here you can borrow €50 to €10,000 with loan terms from 6–36 months. Credit24 stands out for fast disbursements and the option of a free payment holiday. In addition, you can open a credit account from which to draw money as needed and use a payment holiday in case of unexpected situations.

Ferratum

Ferratum offers loan amounts from €100 to €5000 and allows flexible borrowing – you can draw money as needed within the limit. The first 30 days are interest-free, and the total loan cost during this period is only €1. Ferratum is well-suited if you need a small amount quickly and value flexible repayment options.

Monefit

Monefit allows borrowing from €50 to €3000 and stands out by offering a very small minimum loan amount. The loan period is 6–54 months, and interest rates start at 18%. Monefit is suitable for you if you need a small and quick cash injection and want flexible terms.

Creditstar

Creditstar has been in the quick loan market for a long time and is also known for SMS loans. Here you can borrow €50 to €5000 with a loan period of 1–36 months. Creditstar stands out with a simple and fast application process and the opportunity to receive money quickly. Interest rates start at 40%, which means the loan is more suitable for short-term use.

_____________________________________________________________________

Tarbijakaitse poliitika mõju kiirlaenudele Eestis

Eesti kiirlaenude turg on läbinud märkimisväärse transformatsiooni viimase kahe aastakümne jooksul, eriti pärast 2015. aasta regulatiivseid reforme. Tarbijakaitse poliitika rakendamine on oluliselt muutnud turu struktuuri, konkurentsiolukorda ning tarbijate kaitset, kuigi väljakutsed jätkuvalt eksisteerivad. Käesolev analüüs käsitleb peamisi regulatsioone ning nende mõju kiirlaenuteenuste sektorile Eestis.

Reguleerimata periood (2004-2014)

Kiirlaenu turg Eestis sai alguse 2004. aastal, mil SMS-laenud ja internetipõhised laenuteenused muutusid populaarseks. 2006-2007. aastal oli turul märgatav laienemine, kus kiirlaenuandjate turunduskulud olid võrreldavad kommertspankade omadega. Selles perioodis tegutses turul hinnanguliselt üle 200 ettevõtte ilma spetsiaalse regulatsioonita.

Enne 2015. aastat iseloomustas turgu äärmiselt kõrged intressimäärad, kus krediidi kulukuse määr (APR) võis ületada 1000%. Tarbijate kaitse oli minimaalne ning vastutustundliku laenamise põhimõte ei olnud õiguslikult siduv. Globaalse majanduskriisi mõjul 2008. aastal koges turg ajutist kokkutõmbumist, kuid alates 2012. aastast algas taas kasv.

Regulatiivne muudatus 2015. aastal

2025. aasta märgib Eesti kiirlaenude turu ajaloo kõige olulisemat pöördepunkti, mil jõustus Krediidiandjate ja -vahendajate seadus (KAVS). See regulatsioon tõi kaasa fundamentaalsed muudatused kogu sektoris ning kehtestas täiesti uue järelevalve raamistiku.

Krediidiandjate ja -vahendajate seadus 

Seaduse peamised komponendid hõlmasid tegevusloa kohustust kõikidele krediidiandjaile, Finantsinspektsiooni järelevalve kehtestamist ning vastutustundliku laenamise põhimõtte õiguslikku kinnistamist. Seadus nõudis, et kõik krediidiandjad peavad taotlema tegevusloa ning vastama rangematele nõuetele organisatsiooni, kapitali ja juhtimise osas.

Vastutustundliku laenamise põhimõte kohustab krediidiandajaid veenduma laenusaaja võimekuses laen tagasi maksta, kogudes infot laenaja finantskäitumise kohta ning hinnates tema maksevõimet. See hõlmab sissetuleku kontrolli, finantskohustuste analüüsi ning regulaarsete kulutuste hindamist.

Reklaamipiirangud ja turunduse reguleerimine

2016. aastal kehtestati ranged reklaamipiirangud, mis nõudsid kohustuslikku standardinfot reklaamides ning keelasid eksitava sisu kasutamise. Reklaamiseaduse muudatused piiritsesid oluliselt, millist informatsiooni võib kiirlaenude reklaamis esitada.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) teostab järelevalvet reklaamide vastavuse üle, kuid uuringud näitavad, et 88% kiirlaenude reklaamidest rikub endiselt seadust. Rikkumised hõlmavad ebapiisavat hinnainfot ning vastutustundlikkuse nõuete rikkumist.

Intressimäärade ja kulude reguleerimine

Seadus kehtestas krediidi kulukuse määra (KKM) ülempiiri ning läbipaistvuse nõuded hinnainfo esitamise osas. See piirang lõpetas äärmiselt kõrgete intressimäärade (>1000% APR) rakendamise, kuid Eesti tarbimislaenude intressimäärad jäävad märkimisväärselt kõrgemaks EL keskmisest.

Turumahu konsolideerumine

Regulatsiooni kõige silmatorkavam mõju oli turuosaliste drastiline vähenemine. Umbes 200 ettevõttest sai tegevusloa vaid 54, hiljem stabiliseerus see number 44 litsentseeritud krediidiandja ja 8 krediidivahendaja juurde 2024. aasta seisuga. See tähendab 78% vähenemist turuosaliste arvus.

Tarbimiskrediidi maht oli 2024. aastal 795 miljonit eurot, mis on vähenemist võrreldes 2023. aasta 832 miljoni euroga. Krediidiandjad väljastavad umbes kaks kolmandikku tarbimislaenude mahust. Keskmise väikelaenu suurus kasvas 817 eurolt 2023. aasta neljandas kvartalis 1143 euroni 2024. aasta neljandas kvartalis.

Finantsinspektsiooni järelevalve

Finantsinspektsiooni järelevalve on osutunud efektiivseks turuosaliste regulaarse kontrollimise ning rikkumiste tuvastamise osas. 2024. aasta seisuga oli Finantsinspektsiooni järelevalve all 44 krediidiandajat ja 8 krediidivahendajat. Järelevalve on aidanud kaasa vastutustundetu laenamise vähendamisele, kuigi probleemid püsivad.

Positiivsed muudatused

Regulatsiooni positiivsed tulemused hõlmavad turu konsolideerumist ning ebausaldusväärse tegevuse lõpetamist. Äärmiselt kõrgeid intressimäära (üle 1000% APR) enam ei esine ning turg on muutunud läbipaistvamaks. Litsentsimise nõue on tõhusalt elimineerinud vastutustundetu ja ebaseaduslikult tegutsevad ettevõtted.

Probleemid ja väljakutsed

Hoolimata regulatiivsest edust, jätkuvad mitmed olulised väljakutsed. Umbes 10% töötavast elanikkonnast võitleb laenuvõlgadega, paljudel on mitu või kümneid laene. Vastutustundliku laenamise põhimõte ei ole täielikult toimiv, sest paljud laenuandjad piirduvad vaid maksu- ja tolliameti andmete kontrollimisega ilma lisadokumente nõudmata.

Kohtuprotsessid paljastuvad sageli, et nõuded on põhjendamatud, kuna vastutustundliku laenamise põhimõtteid ei järgitud laenude väljastamisel. Maksekäskude töötlemise peatamine kiirlaenuvõlgnike suhtes võib ohustada kiirlaenuettevõtete ärimudelit.

Võrdlus rahvusvaheliste standarditega

Eesti tarbimislaenude intressimäärad on märkimisväärselt kõrgemad EL keskmisest. 2021. aasta andmetel oli Eesti keskmine intressimäär kuni aastaste tarbimislaenude puhul 12,16%, samas kui EL keskmine oli umbes 5%. Eesti Panga ökonomisti hinnangul on kõrgete intresside peamise põhjusena tagasihoidlik konkurents.

Euroopa Liidu uus tarbijakrediidi direktiiv (2023/2225) laiendab oluliselt tarbijakrediidi regulatsiooni ulatust, hõlmates laene alla 200 euro ning tasuta laene ja liisingutehinguid. See direktiiv tuleb liikmesriikidel üle võtta 2025. aasta novembriks ning rakendada alates 2026. aasta novembrist.

Planeeritud täiendavad meetmed

Valitsus on kavandanud kiirlaenude reklaamide täielikku keelamist, kuigi see plaan on lükatud edasi 2025. aasta teise poolde. Lisaks on kavas luua positiivne krediidiregister, mis võimaldaks laenuandjatel kontrollida taotlejate olemasolevaid laenukohustusi.

Krediidiinkassode ja -ostjate seadus (KIOS) toob kaasa täiendavaid muudatusi tarbijakrediidi regulatsioonis, sealhulgas uue lepingu muutmise regulatsiooni ning kohtuvälist ümberkujundamist. Need muudatused jõustuvad etappidena, viimased 2025. aasta jaanuaris.

Tuntud kiirlaenupakkujad Eestis

Kui oled uurinud kiirlaenude võimalusi Eestis, oled kindlasti märganud, et valik on lai ning iga pakkuja toob lauale midagi unikaalset. Siin on viis tuntud kiirlaenupakkujat, kelle tingimused ja võimalused väärivad lähemat vaatamist.

Bondora

Bondora on üks soodsamaid kiirlaenupakkujaid Eestis, pakkudes laenusummasid 100 kuni 10 000 eurot ning laenuperioodi 3–60 kuud. Intressid algavad 8,99% juurest ning taotlemine käib mugavalt ka telefoni teel. Bondora sobib sulle, kui otsid võimalikult madala intressiga laenu ning hindad lihtsat ja kiiret protsessi.

Laenu Pank

Kui vajad kiiret lahendust ootamatute kulutuste katteks, siis Laenu Panga kaudu leiad sobiva kiirlaenu pakkumise. Taotlemine on lihtne – valid liugurilt sobiva laenusumma ning täidad taotluse vormi otse veebis. Sulle sobiva pakkumise leidmisel saad lepingu allkirjastada digitaalselt ning raha jõuab sinu kontole sageli juba mõne minutiga.

Credit24

Credit24 on Eestis üks suurimaid kiirlaenupakkujaid. Siin saad laenata 50 kuni 10 000 eurot ning laenuperiood on 6–36 kuud. Credit24 paistab silma kiirete väljamaksete ja tasuta maksepuhkuse võimalusega. Lisaks saad avada krediidikonto, millelt raha vajadusel juurde võtta, ning vajadusel kasutada maksepuhkust ootamatute olukordade korral.

Ferratum

Ferratum pakub laenusummasid 100 kuni 5000 eurot ning võimaldab laenata paindlikult – limiidi piires saad vajadusel raha juurde võtta. Esimesed 30 päeva on intressivabad ning kogu laenukulu on sel perioodil vaid 1 euro. Ferratum sobib hästi, kui vajad kiiresti väiksemat summat ja hindad paindlikke tagasimaksevõimalusi.

Monefit

Monefit võimaldab laenata 50 kuni 3000 eurot ning eristub teiste seast sellega, et pakub väga väikest minimaalset laenusummat. Laenuperiood on 6–54 kuud ning intressid algavad 18% juurest. Monefit sobib sulle, kui vajad väikest ja kiiret rahasüsti ning soovid paindlikke tingimusi.

Creditstar

Creditstar on kiirlaenuturul olnud juba pikka aega ning tuntud ka SMS-laenude poolest. Siin saad laenata 50 kuni 5000 eurot ning laenuperiood on 1–36 kuud. Creditstar paistab silma lihtsa ja kiire taotlusprotsessiga ning võimalusega saada raha kiiresti kätte. Intressid algavad 40% juurest, mis tähendab, et laen sobib pigem lühiajaliseks kasutamiseks.